It's official: Esimene samm

Võtsin nädala puhkust. Aga mitte selleks, et palmi all kokteile juua, vaid selleks, et lõpuks ometi ära lõpetada need viimased, mind ennast häirivad pisiasjad meie maja juures. Need on täpselt seda tüüpi liistujupid ja nurgakesed, mida tulevane ostja ilmselt isegi ei märkaks, aga mis minu peas on juba ammu vilkunud punase sildiga "TEE ÄRA!".

Naine palus muidugi, et ma sellest blogis ei kirjutaks – äkki ehmatab potentsiaalse ostja ära, kui loeb, et siin on midagi "lõpetatud". Aga ma olen vist liiga aus inimene. Või vähemalt ise arvan nii. Mingit ehitusviga siin polnud, lihtsalt minu enda perfektsionism vajas rahuldamist.

Igatahes, eesmärk sai täidetud. Puhkuse lõpuks oli kuulutus üleval. Viskasime veel enne nalja, et nüüd tuleb võtta harjavars, millega liiga pealetükkivaid ostuhuvilisi eemale peletada, ja palgata sekretär, kes kõnesid sorteerib. Reaalsus esimese päevaga oli... huvitav.

21 tunniga ligi 900 vaatamist, mõningad telefoninumbri klikid ja muidugi... maaklerid. Tervitan neid kõiki siinkohal. Mul pole teie vastu tegelikult midagi, aga proovime esialgu ikka oma jõududega hakkama saada.

Aga nali naljaks, kõige olulisem on see, et esimene ja kõige raskem samm on tehtud – maja on müügis. See tähendab, et nüüd saame juba palju konkreetsemalt Hispaania suunal ringi vaadata. Hetkel hoiame silma peal Costa Blanca piirkonnal, kus hinna ja kvaliteedi suhe tundub paigas olevat, aga ega me teistele rannikutele kätt ette ei pane, kui mõni hea pakkumine peaks teele sattuma. Peatselt algab see põnevam osa.