Sotsiaalmeedia võlud

Saime selle sotsiaalmeedia postituse lõpuks tehtud. Ilma igasuguste ootusteta, lihtsalt proovimise pärast. Enne väikesele jalutuskäigule minekut viskasin pilgu peale kinnisvaraportaalile – vaatamisi oli sel päeval kogunenud umbes 80. Tagasi tulles avanes aga vaatepilt, mis võttis hetkeks sõnatuks. Sama kuulutust oli vaadatud üle 2700 korra. Vau! Postkasti oli potsatanud kirju ja järgnev nädalavahetus möödus potentsiaalsetele ostjatele maja näidates. Tundus, et kõigile tõesti meeldis ning kahe huvilisega jõudsime lausa nii kaugele, et mõlemad soovisid maja broneerida.

Nagu arvata võis, tekitas see meile paraja peamurdmise. Otsustasime pereringis, et me ei tee otsust kiirustades. Tahaks ikka, et meie praegused naabrid saaksid endale toredad uued naabrid ja et tulevikus mingeid probleeme ei tekiks. Ühesõnaga, nüüd on seis selline, et ilmselt saamegi varsti pakkima hakata. Ja isegi kui notariaalset tehingut mingil müstilisel põhjusel ei peaks sündima, siis ühe asja oleme endale raudselt selgeks teinud: oktoobri lõpuks või novembri alguseks peame olema soojas ja paiksed. Punkt.

Selle teadmisega oleme asunud aktiivselt üüriturgu kammima. Enamik huvipakkuvaid objekte on jäänud Murcia piirkonda ning eriti sümpaatne tundub Los Alcázarese nimeline linnake. Jah, Google Maps on saanud korralikult vatti – algkoolid, poed ja muu eluks vajalik on kaardile märgitud. Ise pole muidugi veel kohal käinud, aga õhus on pisike plaan, et ehk teen ise kiire reisi ette, vaatan mõned üürikad oma silmaga üle ja siis saame perega lõpliku otsuse langetada.

Ka tööl said minu plaanidest teada antud. Õnneks esialgu probleeme ei paista tekkivat, vähemalt mitte enne, kui meist ametlikult residendid saavad ja see kuulus maksude teema päevakorda tõuseb.

Ahjaa, saatkonnaga läks ka õnneks! Saime varasema aja ja oleme juba 1. septembril oma paberihunnikuga kohal. Loodetavasti tähendab see, et need maagilised NIE numbrid jõuavad meieni mõni nädal pärast seda.

Ilmselt on veel tuhat pisiasja, mis selle kiire aja jooksul kirja ei saanud. Üritan oma käimasolevast puhkusest viimast võtta, mis minu puhul tähendab muidugi pooleliolevate asjade lõpetamist. Puhata ma endiselt eriti ei oska, aga tunnen siirast rõõmu, kui asjad tehtud saavad ja mingi tulemus – olgu see siis positiivne või negatiivne, käes on. Eks näis, mis järgmised nädalad toovad!