Saabumine Hispaaniasse: Lend kassiga, autorent ja esimesed seiklused

Ja olemegi kohal. Läkski täpselt nii, nagu arvasin – viimased päevad Eestis kulusid tööle sellises tempos, et asjad ununesid ja kõik käis minuti pealt. Väsitav. Aga enne seda toimus üks tõeline õnnistus: tiimikaaslasel siiski ei sobinud varem plaanitud puhkuseaeg ja saime ajad täpselt ära vahetada. See tähendab, et ma saangi nüüd kaks nädalat Hispaanias rahulikult võtta! Saame kohaneda, asjad paika sättida ja ümbruskonnaga tutvuda.

Käisime veel enne tulekut kassiga arstil. Lasime küüned ära lõigata ja küsisime talle rahusteid, et nii bussireis Lätti kui ka lennureis Hispaaniasse kulgeksid rahulikumalt. Tagantjärele tarkusena oleks pidanud vist endale ka neid küsima, sest paanika oli nii minul kui naisel kordades suurem kui kassil. Aga muretsesime ilmaasjata. Kass oli ülitubli! Pärast bussireisi Lätti rahunesime ise ka maha ja lennureis läks täitsa rahulikult.

Lennukis olid meil kohad eelviimases reas. Lennuk polnud õnneks täis bookitud ja meie taga olevad read olid tühjad – laiutasimegi siis kahe kõrvuti rea peal. Kass oli enamus aega kas jalge juures maas või süles, loomulikult oma kotis. Naljakas lugu on see, et bussireisil sai ta korra pea kotist välja ja siis pidi temaga ikka korralikult maadlema, et ta sinna tagasi saada. Seekord jäin peale. Ja kass on meil pirakas... kui õigesti mäletan, kaalus ta arsti juures üle 6,5 kg ja ta on alles alla aastane (kasvab veel kaks aastat).

Lätis ööbisime lennujaama kõrval Hampton by Hilton hotellis. Meil oli kuidagi kaks tuba bookitud, sest süsteem ei lasknud kolme last ühte tuppa panna. Kummalgi polnud see topeltbroneering isegi meeles. Tubasid üle vaadetes selgus tegelikult, et poleks mingit probleemi olnud ka ühes toas viibides, voodeid oli piisavalt. Toad koos hommikusöögiga olid õnneks odavad ja ilmselt me lihtsalt ei teinud sellest lugu. Nojah, luksus maast leitud põhimõtteliselt. Hotell ja söök väärivad eraldi kiitust, mina ütlen 10/10.

Hommikul hotellist lennujaama pidime minema kahe taksoga. Jälle nagu mingid rikkurid, eksole? Ei, tegelikult oli asi selles, et XXL taksot (ehk 7 kohta) polnud. Ja miks XXL-i vaja oli? No sellepärast, et juba Riia bussijaamas sai nalja XL taksoga (kuni 6 kohta), kui meile sõitis ette mingi Toyota Prius... Ma mõtlesin, et pean vist katusel kaasa sõitma, hoides samal ajal kohvrit ja lapse vankrit. Aga vedas, pressisime end koos kogu oma varustusega sisse. Kahe eraldi taksoga sõit oli tegelikult veid odavam ka, hotellist lennujaama umbes 6€ kokku.

Ja mis meil siis kaasas oli?

• Suur kohver, kuni 23 kg – meie oma kaalus 25,2 kg ja juurde maksma ei pidanud.
• Lapsele mõeldud kohver – 5 kg, ei ole maksustatud.
• Lapse vanker – ühes tükis, kokku klapitav, kompaktne. Samuti polnud maksustatud.
• Väiksema lapse auto turvatool – jah, ka selle saab tasuta lennukisse kaasa võtta.
• Igal ühel seljakott – ehk neli kotti veel lisaks.

Huvitav kuidas kõiki neid asju küll kaasa saab tassida 3 lapse kõrvalt eksole.

Hispaanias maandudes seiklus muidugi jätkus. Kus on auto turvatool? Kus on vanker? Õnneks me polnud ainsad, kes oma asju ootasid. Norwegian'i kontor oli seal samas ja üks tädike leidis need mingi täiesti suvalise lindi pealt üles. Vabandas ja elu läks edasi. Ikka juhtub, vähemalt olid asjad alles.

Päev varem broneerisin internetis ka rendiauto. Valisin Victoria Cars Alicante Airport, kuna viimased arvustused olid head ja hinnad normaalsed. Meid korjati shuttle bussi peale ja viidi 5 minuti kaugusele platsile. Autoks valisin Opel Crosslandi ja võtsin selle nädalaks koos täiskindlustusega (230 €). Siis on hiljem vaidlemist vähem, kuigi ega need skeemitamised minuga pole varem läbi läinud, aga parem karta...

Lennujaamast elupaika oli umbes 35 minutit sõitu. Ära ei eksinud, avariid ei teinud. Tänava ette jõudes pidin ikkagi veidi parkouri tegema, et aiast sisse saada, sest võtit mul kohe taskust võtta polnud. Üle tee naaber, vanem saksa proua, andis meile võtme. Tagasi minnes lükkasin muidugi värava ilma võtmeta lahti... mnjah, oli vaja jälle esineda või oli pea juba eelnevatest seiklustest paks otsas, et enne kontrollida.

Kohale jõudes oli sooja 27 kraadi. Tunne oli hea ja väljas läks pimedaks tunde hiljem kui Eestis. Oleme nüüd nii mõndagi veel kogenud ja ringi vaadanud, aga kirjutan nendest tegemistest juba mõne päeva pärast uuesti.