Kolimine ja kodu loomine - meenutused, võrdlused.

Meenutan nüüd veidi aega, mil asusime elama Tammistesse oma majja. Kolimine toimus linnast väiksesse asulasse, mis oli alles hoogu kogumas – just nimelt kogukonna/poodide ja muu sellise osas. Tammiste osutus valituks sellepärast, et see oli mulle juba tuttav piirkond, olin seal mõnda aega elanud, seal oli rahulik ja mu vanemad elasid lähedal.

Ära kolisime linnast seetõttu, et Kelvin sündis ja meie vastas olevale parkimisplatsile hakati ehitama korrusmaja. Seda just suvel, kui oli palav ja hoidsime aeg-ajalt akent lahti. Müra, tolm ja mõningad muud väiksed asjad osutusid piisavaks, et teha muutus. Kolisime suvilasse, elamispinda oli vaid 32 m². Maja, mis põhimõtteliselt vääris lammutust. Pikemas perspektiivis jäigi alles vaid osa lintvundamendist ja kõik muu saigi uus. 32 m² peal elasime umbes pool aastat. Tegutsesin kiirelt, ehitasin peamiselt üksi ja saime juurdeehitusse kolida mäletamist mööda jaanuaris (kolisime Tammistesse augustis).

Miks ma sellest räägin või seda meenutan, on see, kuhu me oleme hetkel sattunud ja mis olud meil on. Tegeleme liigniiskuse, hallituse ja külmaga. Olen siia tulles juba ehitanud, remontinud ja eemaldanud hallitust. Oleme üritanud elamist teha enda jaoks mugavaks ja mõnusaks, tegelenud probleemide likvideerimisega.

Ostetud ja kasutusel on nüüdsest 2 niiskusekogujat, kuivati ning kontoris on kasutusel radiaator. Üürileandja tegeleb vaikselt peakaitsme vahetusega, et saaksime ka kodumasinaid mõistlikumalt või vajadusel koos kasutada. Eluolud ei ole need, mis olid meil Eestis - harjumused ja mugavused... no ega saagi kohe kõike head tahta. Saime ju kaks nädalat päikest ja sooja siia tulles (hea iroonia eksole).

Siin on talv, arusaadav, ja väidetavalt ka 20 aasta üks külmemaid. Meil on olnud miinuskraade ja tihti vihma. Maja fassaadile ja terrassidele väga päike ei paista, majas sees on nii talvel kui suvel veidi külmem. Elutuba-köök on imepisike 5-liikmelisele perele, koht, kus käib pidev elu - vähemalt toas viibides.

Ega meil ei olnud ka Tammistesse kolides algselt midagi head: põrandad külmad, ahi ajas vingu sisse ja toad väiksed, WC oli nagu külmkapp. Me nägime vaeva, meil kulus aega, et luua enda kodu, koht, kus on mõnus olla. Kõige selle sama nimel teeme ka siin tööd ja kulub aega. Ma kirjutan seda postitust juba teist korda, sest ma sain end esimeses välja elada, ära kustutada ja sain aru, et vajame vaid aega ja võib-olla paremat plaani.

CaixaBankile sai kõik vajalikud dokumendid ära saadetud, paras eepos. Sain sama palju küsimusi vastu ja sain aru, et selle tsirkusega ma rohkem ei jätka. Laenuhaldur soovis, et ma tõlgiks ka kõik pangaülekannete selgitused ära - ma selliste ajuvabadustega tegeleda ei viitsi, seda enam, et CaixaBanki maksimum laenuaeg on 20 aastat.

Kutsutigi meid Sabadelli - olime ju kõne ootel. Pangakontor asub meist 15 minuti jalutuskäigu kaugusel. Naisterahvas, kes meid teenindas, oli asjalik ja sõbralik. Võtsime varasemalt kõik dokumendid prinditult kaasa ja puudu jäi siis 6 kuu panga väljavõte ja tööleping või nn tõestus, kus on kirjas töölepingu pikkus, palk jms vajalik. Sabadellil on maksimum laenupikkus 25 aastat, jätkame sellega.

Vahepeal saabus ka mu naise e-bike. Rattaga oleme rahul, proovi tiirud on tehtud, aku kestab ja mootor abistab pedaalimisel päris hästi. Hind oli 499€, Amazonis viimane ja kõige odavam – selle eest ei oskagi paremat tahta. Olen nüüd enda ratta ootel.

Lisaks rattale tegime tellimuse Rimist. Ostsime putru, tatart, kalakonserve, leiba, kama, halvaad ja muud sellist traditsioonilisemat Eesti kraami. Meie toredatele naabritele pudeli Vana Tallinnat ja ikka Kalevi šokolaadi ka. Keegi tore eestlane oli Marbella poole minemas ja võttis tellimusi vastu, et kraam tuuakse koju ära. See läks maksma vaid 20€ ja no loomulikult kirjutasime sellele alla.

Käisime ka lähedal ühte maja vaatamas, 148 000 € maksev detached house (meie keeli ridakas).

• Esimene korrus: Veits vaeva nähtud, uus plaat põrandal, laes kips (pragudega), avatud köök-elutuba, magamistuba ja väsinud vannituba.
• Teine korrus: Eraldiseisev, varem välja üüritud. 2 pisemat magamistuba, elutuba-köök, vannituba. Üldiselt aga seisukord halvem kui all.
• Kolmas korrus: Päikeseterrass, üpris halvas seisus. Üldmulje: keskmine seisukord, väliala väike, asukoht halb (üle tee baarid ja restoranid). Ei vääri edasimõtlemist, näpud sügelema ei hakanud.

Kooli meie lapsi vist ei taheta, sest tädike haridusametist helistas ja ütles, et tema ei ole nõus inglise keeles rääkima ja meili ei saada. Torrevieja linnas elab üle 120 eri rahvuse, aga ametiasutuses olev inimene saadab meid lihtsalt "kuu peale" - normaalsus. Tuleb siis jälle koha peale minna ehk siis saab teada, mis kooli järjekorda nad said ja saab naine ka lõpuks veidi rahulikumalt võtta kui lapsed koolis on.