Ametnikud seljatatud: Ehitusluba käes, kopad maas ja ekspromt Rootsi kruiis.

Kuu aega viimasest postitusest möödas, uskumatu. Pidin ju tihedalt kirjutama hakkama... no vähemalt kirjutan, eksole! Viimati rääkisin sellest, kuidas meie ehitustegevus ametniku poolt eos peatati. Mis seis siis tänaseks on?

Trummipõrin... 26. juunil väljastati meile ametlikult ehitusluba. Parandused said tehtud ja vajalikud andmed täiendatud.

Kopp on nüüdseks üle nädala uuesti krundil möllanud ja esimesi reaalseid arenguid on lõpuks näha. Vundamendiauk on välja kaevatud ja hetkel toimub tagasitäide. Sellega saab peatselt ühele poole ja juba järgmisel nädalal alustatakse parkla, uue sissesõidutee ning majasiseste tehnovõrkude rajamisega.

Krundil on ikka mega suur ala maja aluse ja teega kaetud – poleks ise osanud seda paberil vaadates ettegi kujutada. Õnneks jääb ikka piisavalt ruumi poistele pallimänguks ja muuks selliseks ka.

Oleme vaikselt mõtted viinud juba elektriprojekti peale ja peas kavandanud pistikupesade, lampide ning muu vajaliku asukohti. Samamoodi mõlgub meeles viimistlus. Aega küll veel justkui on, aga suvi läheb alati helikiirusel ja kui ette ei planeeri, võib ehitustegevus mingil etapil just nende otsuste taha seisma jääda.

Peale ehitustralli on meil tegevust olnud muidugi igasugust: vanema poisi Summer Cup, õhtused MM-i kaasa elamised (unetunde jääb väheks, aga põnevust jagub!) ja suvised trenniplaanid.

Pärnu Summer Cup on siis 3–4-päevane jalkaturniir. Meie poiss mängis U10 vanusegrupis ja võrreldes eelmise aastaga läks väravate vahe mõistes küll paremini, aga turniir piirdus meie meeskonna mõttes kahjuks ainult Kelvini löödud väravaga – mängud kahjuks kaotati.

Suvisel ajal Kelvin tavapäraselt Vapruses ei treeni, vaid alustab peatselt hoopis treeninguid eratreeneri juures, et saaks tugevamalt tema potentsiaali ära kasutada. Samas trennis hakkab käima ka River. Sellest räägin lähemalt teistel kordadel, kui nad on seal pikemalt käinud – praegu on kogu see treeninggrupp Itaalias laagris.

Lisaks jalgpallile käime jões SUP lauaga sõitmas ja ujumas (seda viimast küll veidi vähem). Leidsime hea odava leiu Lidlist – laud oli kõigest 99 €. Aeru küll kaasas polnud, aga muus osas täiesti vinks-vonks diil.

Üheks nädalavahetuseks sai tegelikult täiesti eksprompt broneeritud ka Rootsi tripp. Viimati sai Stockholmis käidud siis, kui Kelvin alles beebi oli – ja siis oli talv. Seekord oli konkreetne soov teha midagi muud kui tavapärane poodlemine või marssimine. Planeerisime hoopis muuseumikülastused: kõigepealt Spordimuuseum ja siis Tehnikamuuseum.

Mõtlesime küll, et liigume sadamast sinna bussiga, aga jäime minuti pealt maha. Kuna ilm oli tegelikult super, võtsime jalutuskäigu ette ja ~30 minuti pärast olimegi kohal. Kusjuures, keegi lastest isegi ei vingunud! Pileti pidime ostma vaid täiskasvanutele, sest kuni 8-aastased lapsed olid täiesti tasuta.

Kohapeal avastasime, et see suur hoone haldabki mitut erinevat muuseumi ja neid saab kõiki järjest külastada. Tehnikamuuseum oli väga äge ja julgen tõesti soovitada kõigile, kes Rootsi reisi planeerivad – sobib igale vanusele ja käed-külge tegevust on palju. Meil kulus seal märkamatult ligi 4 tundi. Tagasi laeva poole jalutades tellisime endale Boltist 2 pitsat ja läksime neid lihtsalt parki sööma.

Laeval mängisid poisid suurema osa ajast lastealal jalkat ja osalesid mängudes, ühel õhtul veetsime ka pubis aega ekraani ees mängu vaadates. Igal juhul täiega korda läinud reis ja ootan juba järgmist – äkki peaks järgmiseks hoopis telkima minema?

Kuu jooksul sai kahel nädalal ka puhatud, aga ega erilisi suuri asju tehtud ei saanudki. Veetsin palju aega lastega ja olin teadlikult pigem "koopast" ehk arvuti tagant eemal. Tööl on meil hetkel samuti hästi palju muudatusi ja segadust jagub – kahjuks lahkus ka mu paarimees, nii et praegu on käsil üsna keerulised ja töökad ajad.

Mingeid kindlaid lubadusi ma uute postituste osas praegu andma ei hakka. Postitan täpselt siis, kui kõige selle miljoni tegevuse kõrvalt aega üle jääb.